"Õnnekunstnik. Iseenda ja maailmaga kooskõlas elamise palett." Hedvig Evert

ÕNNEKUNSTNIK piltTerve talv pole mitte midagi muud lugeda saanud, kui ülikooli materjale ja  õpingutega seotud kirjandust. Kohati tundsin nii puudust ilukirjandusest või lihtsate asjade lugemisest.
nüüd kui suvepuhkus käes, haarasin kodus kaasa kolm raamatut, mida maal lugeda. Üks neist oli "Õnnekunstnik". See raamat on mul juba ammu soetatud aga lugeda pole jõudnud. Selle raamatu nimi inspireeris ka minu MTÜ nime. ( Õnnekunstnikud MTÜ).

Aga lähemalt sellest raamatust. Seda raamatut ei lugenud ma põhjusega, et olen õnnetu vaid pigem leida uusi viise, kuidas saada veelgi õnnelikumaks. Mõned teemad olid juba varasemast kirjandusest tuttav. Ega need eneseabiraamatud ju kirjutavad peaaegu ühest samast asjast ainult erinevas keeles. Raamatus on jagatud teemad 8 peatükiks: õnnelikuse olemus, õnnelik hing, õnnelik keha, õnnelik naine, õnnelik mees, õnnelik elu, õnnelik paar, õnnelik perekond, õnnelik inimkond.
Mulle meeldis see osa, kus oli soovitus, et iga päev tänada oma keha, ükskõik milline see on. Ja võrdlus, et milline on kodune õhkkond mehe ja naise vahel, mõjutab ka laste õnnelikuks olemist. olengi tähele pannud, et kui mul on rahulik periood, siis on lapsed õnnelikumad. Lisaks pidev armastuse jagamine. Minna ning lihtsalt ilma põhjuseta kallistada, ning ütelda "ma armastan sind". See ei ole ju kulukas, võtab vaid hetke.

Lõigud raamatust:
" Õnnelikkus ehk armastusest elamine on väga isiklik sisemine seisund, mille olemust sõnadega päris täpselt väljendada ei saagi. Iseendast õnnetunnet välja kiirates on kõik inimsed võimelised muutma elu Maal harmoonilisemaks."

"Abiellumiseks võib naine hakata mõtlema siis, kui ta on täielikult õnnelik ja rahulolev üksinda. Õnnetuna abielludes loob naine sõltuvus- tingimusliku abielu, kus mees ja naine vastastikku nõuavad teineteiselt esmasjoones oma vajaduste rahuldamist ja n-ö abielukohustuste täitmist. Armastus sellises liidus aina väheneb. Mees aga on naisele seejuures kui suurendusklaas, kui naine ei kiirga armastust, vaid nõudmisi ja kriitikat, siis mees vastab sellele, muutudes aina kinnisemaks otsides ettekäändeid aja veetmisesk väljaspool kodu. See aga ei tähenda, et naine vastutab üksinda kogu suhte kvaliteedi eest, vaid et ta vastutab oma valikute eest ning oma käitumise ja suhtumise eest, mille mõjuala on mehe omast lihtsalt suurem. Naine loob impulsi ja mees saab sellele vastata"

Lk. 200

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

"Oskar ja asjad" Andrus Kivirähk

Kujutis
,,Oskar ja asjad ´´ on väga huvitav raamat poisist kes imekombel meie tänapäevases ühiskonnas saab hakkama terve suve ilma telefonita kuna unustab selle vanaema juurde kiirustades koju aknalauale. Peategelane Oskar veedab kogu suve vanaema juures oma isa sünnikodus. Kuid pealtnäha igavana tunduv suvi võib muutuda huvitavamaks kui Oskar ette kujutada oskab. Vanaema aias ringi luusides leiab ta puidukujulise puutüki mille ta kibekiiresti ilusaks punaseks teleoniks teeb.Kuna Oskarile ei meeldi naabrilapsed üldse saab see telefon koos asjadega Oskari suvisteks mängukaaslasteks. Oskar koos oma punase mängutelefoniga saab suhelda tavapäraste igapäeva asjadega olgu see kas hari või supikulp. Raamat on väga põnev ja kaasahaarav soovitan seda kõigile. Lk. 300
Lisateave

HULL SUVI:Mariann Rückenberg

                                                                  HULL SUVI Rõokse on väike õdus alevik, kus kõik üksteist tunnevad. Alevikust voolab läbi oja, läheduses on kaunis järv, järve kaldal rüütlimõisa maalilised varemed. On juunikuu, kummel lõhnab, järv kutsub suplema. Sulnile taustale rivistuvad romaani noored kaunid põhitegelased Maiki ja Teet, Merka ja Rolts; lisaks veel vanatädi Saima ja hulk teisigi aleviku asukaid, üks värvikam kui teine.  Selles loos on kõige tähtsamad suured tunded. Särtsu ja elektrit jagub noortel põhitegelastel juba silmavaatessegi, rääkimata lähematest kontaktidest.  Ent päikeselisse romanssi lisandub tumedamaid toone, kui Eesti politsei narkotalituse uurija Teet avastab üht juhtumit harutades, et sellesse on segatud ka tema naabritüdruk Maiki, kellega ta on Rõoksel s...
Lisateave

TAEVA TÜHJAD TRIBÜÜNID:Ene Sepp

TAEVA TÜHJAD TRIBÜÜNID 14-aastane Merita saab harukordse võimaluse: minna tagasi minevikku ja seda muuta. Kui ta parandab tehtud vead, siis saab ta astuda rongile, mis viib edasi ... aga võib-olla hoopis tagasi? Vaatasin uuesti rongi poole. „Kuhu see rong viib?“ „Ma ei...“ „Kas see viib paradiisi?“ ei lasknud ma Vanamehel vastata. „Ma ei...“ „Kas kõik peavad sinna peale minema?“ tekitas mõte rongile minekust mingil põhjusel rohkem hirmu kui ükskõik mis muu. Ma olin surnud, täiesti surnud. TEGELASED:inimesed Merita minevikust,inimesed keda Merita kohtab,Merita,Vanamees ASUKOHT/KOHAD:paigad Merita minevikust,rongijaam See raamat on hea lugemiseks,aga see raamat paneb mõtlema paljude asjade üle. Päris tihti pidin korraks raamatu käest ära panema ja mõtlema,mõtlema raamatu sisu üle ja mõtlema asjadele mida see raamat õpetab.  Siiamaani mõtisklen vahel selle raamatu asjade peale. Ükskõik kui palju aega tundub olevat,võib tegelikult olla vähe aega. Kui inimene lä...
Lisateave